• Historia Ainaro
Tuir historia katak distritu Ainaro primeiru ho naran “RAE SUR” mai hosi bosok ida naran “Inan Sarene” signifika katak hasai etu kanuru ida nan pedasuk ida sura to rai ulun rai ikun, tasi feto no tasi mane,hafoin mosu fali avo nain hitu iha foho ida naran “SURO-LAU”sira nain hitu ne mai hosi rai kuak,entre sira iha ida matan ha’at,matan ha’at ne’e maka sira nia alin ikun,entaun sira nain neen tu’ur hamotuk hodi koalia katak,tenki haruka nia fila selae aban bain rua ita funu kontra nia la bele tamba nia matan ha’at,depois de sira koalia hotu sira hateten ba nia dehan ita laiha ahi atu hodi sunu,entaun sira haruka sira nia alin ikun nebe matan ha’at ne’e, tun hikas ba rai kuak ne hodi foti ahi, hafoin tun ba sira nain neen taka tiha fatuk kuak ne,iha altura ne’eba ida matan ha’at ne’e fila fali tamba mai la diak, no sira nain neen deit maka mai,entaun iha sira nia tempo rai ne’e nia naran “SURO” to fali iha portugues sira tama iha Timor,distrito ne sai hanesan distritu ikus ba portugues sira tama hodi hari posto administrasaun,liu hosi atu hari posto ida ne’e maka iha tinan 1886/1887 tropas portugues nian mai hosi Hatulia no hamotuk ho Rei Nai KAU sira buka fatin tetuk atu hari posto nebe refere hafoin to iha foho ida naran Mamlau sira hateke hetan rai tetuk ida,iha rai tetuk ne so iha deit Au lulik ida ho lian mambae katak”OR LULI” no mos ai naruk ida no ho lian mambae katak”AI-NARO”i malae sira hatete katak ba tau posto ne iha ai naruk ida neba nia hun’ no iha tinan 1888 malae portugues sira haruka ema hari kedas posto ida iha ai hun ne, ho ida ne maka distritu ne nia naran ORLULI AINARO,ema kostume bolu “AINARO”ida ne’e maka historia badak kona ba distrito Ainaro.
• Geografia no Klma Distritu Ainaru
Kondisaun geografia hanesan fenomena turistiku ida ida ne’ebe tuir fíziku fasil atu descobre, hanesan kondisaun vila, komunidade, foho, mota, ai-horis no animal (flora dan fauna), tráfiku, klima, natureza no seluk tan. Ho mudansa turístiku ne’ebe hanesan, sei lori kondisaun geografia ne’ebe hanesan entre ema nia nesesidade ho ambiente natural.
Ho ida ne’e ita bele hare’e katak motivu ba ema idak-idak ne’ebe atu halao viagem maka hanesan; existe criatividade (Arte Zenatos) no cultura ne’ebe furak, iha fatin e’ebe maka ema atu halao vijita ba.criatividade(Arte Zenatos) kultura ne’ebe iha Timor-Leste liu-liu iha distritu Ainaru bele sai hanesan potensia turistiku ne’ebe bele atrai turista sira ne’ebe mai husi nasaun seluk nune’e mos turista domestika hodi bele mai visita fatin ne’ebe refere, kultura inklui mos potensia natureza sai hanesan rekordasaun historia,talentu povo nian,creatividade povo nian,sasan sira ne’ebe maka antigu no kultura seluk ne’ebe mosu ou buras iha komunidade. Factos sira ne’e ita bele hare’e husi esplikkasaun geral distritu Ainaru ne’ebe ho nia luan 824 km2 ne’ebe nia populasaun ho total 39,670 (statistik 2004/2005). Geografikamente distritu Ainaru hanesan distritu ida ne’ebe eziste iha Timor-Leste entre 13 distritus no ninia lokalijasaun iha parte raiklaran ho nia baliza mak hanesan:
• Parte oeste(loro-monu) ho distritu Covalima, Bobonaru no Ermera
• Parte norte(tasi-feto) ho distritu Aileu
• Parte leste (loro-monu) ho distritu Manu-Fahi no
• Parte sul (tasi-feto) haketak ho tasi
Distansia entre kapital Dili ba Atabae iha 82 km no mos husi kapital Dili ba Sub-Distritu Maubisse iha 79 km. Faktus ne’e hatudu tamba estrada husi Maubisse ba Ainaru la dun fo favorese ba transporte tamba dalan aat. Maubisse ba Ainaru han tempu durante horas ida minutu 45,ou bele mos to’o oras rua
• Klima
Iha distritu idak-idak sempre existe klima nebe maka diferente iha nasaun ida ne, hnesan distritu ida ho distritu seluk,ho ida ne maka distritu Ainaru iha ninia krakter klima ne’ebe oin-oin inklui mos kondisaun klima no rai ne’ebe maka diferente tebes,tamba distritu nebe refere haleu ho foho barak mak hanesan; foho Suro-lau,foho Mamlau,foho Cablake iha parte norte nian,no iha sub-distritu Hatubuiliko maka foho Ramelau ho ninia naruk mak hanesan 2,963 metro no sai mos hanesan foho nebe a’as iha nasaun Timor Leste,no ita hatene katak foho a’as ida ne’e existe iha parte norte, no centro distritu ne’ebe refere clarifika katak temperatura malirin sempre akontese iha tinan-tinan,no ninia temperatura iha fulan-fulan ninia totalidade mak hanesan; hosi temperatur 18,1ᵒc,maibe to fulan Juli masimo 22,8ᵒc to fulan dezembro,situasaun ida ne’e ita bele hare ba diferensa bo’ot ba temperatura a’as iha distritu ne’ebe refere,distritu ne’ebe mak besik tasi ninia temperatura manas tebes.Ita bele hare katak klima ne’ebe mak existe iha distritu mak hanesan tuir mai ne’e; iha fulan Novembro to fulan Juni akontese udan bo’ot iha parte norte no sentro,ho ninia nivel udan ne’ebe mak sai menos iha parte sul.
• Total Populasaun no luan Sub Distritu iha Distritu Ainaru maka hanesan tuir mai ne:
No |
Sub Distritu |
Luan Teritorio |
Total Populasaun |
Total Sucos |
Total Aldeia |
1 |
Ainaro |
223 km |
14.740 |
7 |
32 |
2 |
Maubise |
241 km |
21.075 |
9 |
62 |
3 |
Hatubuilico |
127 km |
9.677 |
3 |
21 |
4 |
Hato-Udo |
233 km |
11.913 |
2 |
16 |
• Sosio Cultural
• Lingua
Lingua sai hanesan meios komunikasaun ne’ebe uja entre individu ida ho individu seluk, nomos ho familia, comunidade, suco, distrito no sira seluk. Ho liafuan seluk lingua mos sai hanesan instrumento ida ne’ebe atu bele halo kompleta liu tan conversa entre individo ida ho individo seluk, no ho lingua mos bele halo ligasaun entre ita atu bele hadia diak liu tan ita nia relasaun iha sosiedade ida nia laran, atu bele comprende malu entre suco ida ho suco sira seluk, ho ida ne’e maka distrito Ainaro mos iha ninia lingua orijinal ha’at ne’ebe maka comunidade utilija iha distritu Ainaro, inklui mos lingua tetun ne’ebe maka uja iha distritu Ainaru.
Lingua Tradisional Distrito Ainaro |
Sub Distritu,Desa,Suco sira nemak utilija lingua tradisional ne’ebe refere. |
Lingua Mambae |
Distritu Ainaru, Hato-udo no Maubisse |
Lingua Bunak |
Suco Beikala(sub Distritu Hato-udo), aldeia Casa no Mau-Nuno(Sub Distritu Ainaru) |
Lingua Kemak |
Aldeia Lesse(Hato-udo)no mos area Mau-ulo iha sub Distritu Ainaro |
Lingua Tetun |
Sempre utilija hosi komunidade tomak iha distritu Ainaru hanesan lingua unidade ida ou lingua ne’ebe maka atu halo komuikasaun entre Sub Distritu ida ho Sub Distritu seluk. |
• Kultura
Kultura sai hanesan asaun ida ne’ebe maka atu bele kuda dezenvolvimento intelektualidade no matenek atu studa.Hosi signifika ida ne’e maka “Barlake” hanesan kultura ida ne’ebe hosi beiala sira nian hodi bele halo mudansa ba jerasaun sira tuir mai ne, liu hosi dalan analija no liu hosi dezenvolvimentu intelectualidade,hodi ida ne’e maka bele kria dokumentasi ne’ebe mak hakerek konaba aspetu hosi pojisaun komunidade sira nian.
Kultura iha prespektivo klasika sempre halo difinisaun hosi KOENTJARANINGRAT hanesan maioria sistema ideias, desizaun, no rejultadu kriatividade ema nian iha parte moris komunidade ne’ebe maka sai nain ba ema ida-ida atu bele utilija ho maneira studa. Ho ida ne’e maka kultura ne’ebe existe iha distritu Ainaru hanesan,Sau Batar,Han Uma Ben, no iha parte kajamentu nian ema mane sira tenke ba koalia ho parte feto nian, no tenki fo barlake, osan nomos animal sira mak hanesan: karau, bibi no fahi, sasan sira ne maka utiliza hosi komunidade iha fatin ne’ebe refere,signifika katak kultura ne’ebe diak ne sai nu’dar seremonia tradisaun nomos seremonia feto san umane. No iha mos tradisaun komunidade Ainaro, ida ne’ebe maka iha direitu tomak ba riku soin hosi ninia beiala sira maka hanesan: oan mane, tamaba sira maka iha direitu tomak ba rikusoin ne’ebe maka beiala sira husik hela ou sai nu’udar airin uma nian, no oan feto sira wainhira hola mane tenki sai hosi uma, no ba hela ho mane nia familia.
• Reliziaun
Reliziaun hanesan fiar ida ne’ebe maka sarani sira tomak hakruk no respeitu, tamba to iha tempo susar bele garantia no fo salvasaun ba komunidade sira nia moris atravez de fiar ne’ebe sira iha, ho ida ne’e maka antes okupasaun pais potugues sira tama hodi domina nasaun ira iha Timor Leste, politikamente sira tama laos atu ukupa deit maibe sira mos lori ho reliziaun hanesan fiar id ba comunidade, ho ida ne’e maka komunidade iha distritu Ainaru fiar ba reliziaun hanesan fiar ne’ebe metin komunidade sira nian, no la taka dalan ba sarani sira iha distritu Ainaru, no atu adopta reliziaun no fiar seluk maka hanesan: reliziaun protestante ne’ebe maka ki’ik adopta hosi hosi comunidade balu no sira mos realiza misa iha distritu Ainaru no aldeia Beikala, sub distritu Hato-udo no tolemau iha sub distritu Hatu-Builico.
• Rendimentu no Benefisiu ekonomía komunidade nian
Rendimentu hanesan faktor ida ne’ebe maka atu deside no hodi bele completa moris comunidade nian nomos atu bele fo mudansa ba comunidade liu hosi fa’an produtu ne’ebe maka existe iha sub-distritu atabae ,hanesan hare,modo, no tein masin peska no sira seluk tan, atu bele fasilita komunidade sira nia moris ba iha seitor economia,hodi hetan dezenvolvimentu nasional ne’ebe maka susseco iha sub-distritu Atabae,tamba rendimentu no seitor economia importane tebes iha dezenvolvimentu nasional.